Igemehaigused on kroonilise kuluga haigused, mis kulgevad sageli patsiendile tõsisemaid kaebusi põhjustamata ning seetõttu jäävad tihti tähelepanuta. Valuaistinguga kulgevaid haiguse ägenemisi ei esine kõikidel patsientidel.
Igemehaigused kujunevad välja olukorras, kus häirub tasakaal organismi kaitsemehhanismide ning hamba kinnituskude destrueerivate tegurite vahel. Igemehaigusi vallandavaks faktoriks loetakse hulgaliselt baktereid ja nende eultegevuse produkte sisaldavat hammastelt eemaldamata jäänud hambakattu ja –kivi. Haiguse kulu kiiruse ja raskusastme määrab organismipoolne vastus haigustekitajatele.
Esmalt kujuneb igemehaiguste kergem vorm – gingiviit, mis progresseerub hamba kinnituskudesid hävitavaks krooniliseks põletikuks ehk parodontiidiks. Kinnituskoe hävimine viib aja möödudes hammaste kaotuseni. Ohuteguriks igemehaiguste kujunemisel on ka rasked üldhaigused (diabeet, immuunsüsteemi langus).
Kes peaks pöörduma igemeraviarsti vastusõtule?
Igemehaiguste tunnusteks on:
- igemete veritsus, mis esineb juba kergemal puudutusel, hammaste harjamisel, hambavahede puhastamisel, tugevama toidu söömisel
- iseeneslik igemete veritsus
- igemete värvimuutus (punetav, sinakaslilla)
- igeme asendi muutus
- igemete taandumine ja tundlikud hambad
Kuidas käib igemehaiguste ravi?
Peamiseks ravimenetlusteks igemealuse ja –pealse hambakiviladestute ja hambakatu mehhaaniline eemaldamine. Selleks kasutab parodontoloog ultraheliinstrumente, soodapritsi ning käsiinstrumente. Protseduuri käigus hammaste pinnad puhastatakse ning poleeritakse.
Ravi tulemuse säilitamisel on oluline pidev kodune hooldus. See hõlmab endas igapäevast hambakatu hoolikat mehhanilist eemaldamist. Efektiivseid võtteid ning abivahendeid tutvustab arst esimesel visiidil.