Millal on õige aeg pöörduda lapsega ortodondi vastuvõtule?

Lapsega võib ortodondile pöörduda kohe, kui on kahtlus, et hambumusega või suu fuktsioonidega ei ole kõik korras. Mida varem probleemi märgata ja selle raviga tegeleda, seda parem lapse tervisele. Ortodontilised probleemid arenevad sageli koos hingamisprobleemide ning keele- ja huulekidade liiga laia ja tugeva kinnitusega. Sageli saab neid probleeme lahendada juba beebi- või väikelapseeas ning ennetada suuremaid probleeme tulevikus. 

Ortodontide soovitus on pöörduda lapsega konsultatsioonile esimeste jäävhammaste lõikumise järel, kuid mitte hiljem, kui 7-aastaselt. Selleks ajaks on lapselt piisavalt jäävahambaid, et kindlaks teha, kas tal on arenemas või esineb ortodontiline probleem. Üldjuhul lastel sellises vanuses veel ravi ei alustata, vaid ortodont jälgib hammaskonna kasvu ja arengut ning otsustab ravi alustamise aja vastavalt lapse arengule ja kasvule. Keskmine ravi alustamise aeg on 9 – 14aastaselt.

Mõnel juhul on siiski  näidustatud ka varane hambumuse korrigeerimine, et ennetada suuremaid probleeme tulevikus ning luua head võimalused lõualuude kasvuks. Varase korrigeerimise puhul on sageli näidustatud ortodontiline ravi mitmes etapis, sest ortodontiliste aparaatide kandmine on lapsele ebamugav, põhjustab hambavalu, söömise- ja hügieeniprobleeme.  Seepärast näiteks teostatakse esimeses etapis hambakaare laiendamine, et eemaldada lõualuude kasvu takistavad tegurid ning teises etapis, pärast jäävhammaste vahetumist, teostatakse hammaste reastamine.

 Ennetava ravina on võimalik tegeleda lapse kahjulike harjumuste muutmisega (näpu imemine, küünte närimine, huule hammustamine, suu kaudu hingamine jne.).  Vajadusel soovitatakse pöörduda logopeedilisele ravile, nina-kõrva-kurguarstile või  müofunktsionaalsele terapeudile. Oluline on hingamise- ja neelamistüübi või hääldusprobleemide korrigeerimine, kuna nii huule-, keele- kui põselihased formeerivad hambakaari ja põhjustavad hambumusprobleeme.

Lapsele tehakse esimesel visiidil hambaröntgen (ortopantomogramm), millelt on võimalik kontrollida kõikide jäävahammaste algete olemasolu ning võimalikest probleemidest lapsevanemaid  varaselt informeerida. Probleemide puhul soovitab ortodont  mõne aja pärast uuesti kontrolli tulla. Vajadusel suunatakse laps eemaldama piimahambaid, et jäävahammaste lõikumine ei oleks takistatud.